Ilmad on püsinud üsna pehmed ja puudealused on lahti sulanud. Viljapuude iga-aastane hooldus tähendab okste lõikust ja sellest tekkivaid jäätmeid. Olgu selle lõikuse eesmärgiks siis vesivõsude korrigeerimine, kujunduslõikus või puu noorendamine, ikka jääb midgi üle.
Peale seda, kui töö on tehtud on meil üks hunnik oksi. Alati on küsimus, mida nendega teha. Enamasti kui oled tellinud oksalõikuse teenuse, siis viiakse ka oksad minema. Ise lõigates (mis ei ole tegelikult üldse keeruline!) jäävad oksad aiaomanikule.
Tegelikult ei tohiks okste hävitamine või neist lahti saamine olla esimene mõte. Kui need on juba sinu aias ja sinu antud rammust kasvanud, siis tasub ka sellest „saagist“ võimalikult palju kasu saada.
Jäätmejaamades võetakse küll oksi tasuta vastu ja neist tehakse puiduhake või kompost. Miks mitte teha seda omas aias? Alates 1.04 ei tohi Tallinlased enam orgaanilisi jäätmeid tavaprügi hulka panna. Eesmärk on vähendada prügimägedel tekkiva CO2 hulka. Pikendades okste kasutsuaega saad aidata ka enda aias kaasa kliimamuutuste pidurdumisele. Ja väiksemat pilti vaadates on teemaks ikkagi kokkuhoid.
Mida siis okstega teha?
- Sorteerin alati pikemad vesivõsud välja, et neid kasutada taimede tugedeks. Need on piisavad, et toetada madalakasvulist hernest. Olla abiks tomatitaimedele, enne kui need üles seotud saavad või seemned on liiga vara külvatud ja taimed kipuvad toas välja venima. Kellel näpud osavamad saab punuda ka mõnusaid rõngaid püsikute ja muude taimede toestamiseks.
- Peenrapiirded – punutud vitstest peenrapiirded ja vaheaiad. Kui vaadata aiapoodides ringi, siis on neid müügil päris mitmes erinevas mõõdus ja kujus. Miks mitte ise teha, kui materjal omast käest võtta on? Kui oksi rohkem, siis võib kasvõi kompostikasti valmis punuda. Jah, see ei ole igavene, aga niimoodi jääb taimega kasvanud orgaaniline aine just sinu aeda.
- Grillimine on ju eestlaste rahvussport! – Õunapuulaastud on väärt materjal igale grillisõbrale. Haki oksad väikesteks tükkideks ja leota neid vees pool tundi kuni tund enne grillima hakkamist. Laastud on paras likku panna siis, kui võtad liha külmkapist välja soojenema. Päris kuivad laastud põlevad kiirelt, aga sellised vettinud laastud annavad mõnusalt suitsu ja muudavad liha eriti maitsvaks. Kui vaadata grillitoodete riiulile, siis on just õunapuulaastud eriti krõbeda hinnaga. No ja kui sul on veel oma suitsuahi, siis kulub sellist materjali eriti rikkalikult!
- Kõrgpeenrad ja kastiaiandus on mugav, esteetilise väljanägemisega ja järjest populaarsem. See on uskumatu, milline kogus mulda võib ühte kasti kuluda! Ka siin saab edukalt viljapuude oksi ära kasutada. Kui rajad päris uut taimekasti, siis on hea mõte panna kõige põhja paar naturaalset tooni pappkasti (trükivärviga, kiletatud ja muud edevad variandid ei ole kõige parem mõte) ning selle peale kiht oksi. Neid ei ole vaja purustada. Paari aasta jooksul need kõdunevad ja muutuvad taimedele vajalikuks orgaaniliseks aineks. Esialgu aitavad need vähendada täitemulla vajadust ning annavad kasti põhja ka kerge drenaaži. Kui oksi kohe väga palju on, siis võib ka kasti servad punuda sellest samast materjalist.
- Kõige lihtsam viis on lasta oksad läbi oksapurustaja ja kasutada saadud materjali multšina. Oksapurustajat ei pea omama, selle saab lihtsalt rentida. Lehtpuumultš on alati väärtuslikum, kui okaspuuhake. Ehk kui see omast käest võtta on, siis miks mitte kasutada. Kui otse tundub, et otse peenral see silma riivab, siis igasugused hekialused, vaarikataimede vahed, maasikapeenar on küll tänulikud.
- Komposteerimine – okste hakke võib ka tagavaraks jätta ja kasutada seda suve jooksul kompostikastis. Suvel on ju seal peamiselt muruniide ja köögijäätmed, mis on oma olemuselt väga niiske ja tihe materjal ning vajab hädasti midagi tahkemat vahele. Kihi muruniite järel on paras sekka visata üks kühvlitäis hakitud viljapuuoksi.
07.02.2023
