Muru väetamine

Muru on üks kõige enam inimese poolt ära kasutatud aiakultuure. Me ju tahame, et ta kogu aeg oleks rammus ja roheline, ise samal ajal regulaarselt “saaki” võttes. Selleks, et murutaimedel jätkuks jõudu kogu suve meie silma rõõmustada, peame tema eest ka vastavalt hoolt kandma.

  1. Riisu kevadel muru korralikult üle , et eemaldada talvekõdu ja kuivanud taimed. See on vajalik, kuna kuiv rohi kasutab lagunemiseks lämmastikku, mida on hoopis rohkem vaja kasvavatel taimedel. Las kompostikast teeb oma töö.
  2. Õhuta! Õhutamine tähendab murutaimede tihedast juurevildist läbi tungimist, et vee ja toitainete jaoks liikumiskanaleid tekitada. Olgu selleks õhutamise viisiks siis naelikud, õhutamisreha või mõni mootoriga abivahend. Vesi peab saama rahulikult valguda muru juurte alumiste otste juurde. Need on kuni 20 cm sügavusel.
  3. Samblatõrje – sammal murus on tagelikult tagajärg hooldamata murule. Sammal kasvab kohas, kus on niiskem, happelisem, varjulisem. Tegelikult on sammal väga õrn! Tal peavad head tingimused olema, et ta üldse kasvaks. Sammalt tõrjutakse murust erinevate rauapreparaatidega. See muudab keskkonna hetkeks väga happeliseks, mis hävitab sambla. Edasi peame looma tingimused, et sammal ei tahaks tagasi tulla. Murukamarat õhutama ja pinnast lupjama. Lupjamine on vajalik peale samblatõrjet, sest see oli ju happeline. Ära unusta peale sambla pruunistumist muru korralikult üle riisuda ja õhutada!
  4. Mulla paranadamine – murupinnale ja taimede vahele võib “külvata” korralikult sõelutud ja kergelt liivaga segatud komposti. See aitab muuta mullakihti rammusamaks, õhulisemaks ja vähendab juurte konkurentsi.
  5. Paranduskülv. Kui kogu eelolev on muutnud muruala mustaks mülkaks, siis võib olla vajalik muruseemne lisakülv. Kindlasti tasub pakendilt hoolikalt lugeda, milline on külvinorm ja see enda jaoks välja kaaluda. Rohkem ei ole parem! Taimede vahel tekib muidu liiga suur konkurents ja keegi ei pruugi edukaks osutuda.
  6. VÄETAMINE – ei maksa karta, et kui muru väetada, siis tuleb palju rohkem niita. Kui soovime ilusat rohelist muru, siis tuleb taimi  toita. Näljasena on ta kahvatu. Niites eemaldame suure osa taimest ja loodame, et ta millegi arvel rõõmsalt edasi kasvaks. Kui toitu ei ole, siis ei saa murutaimed kasvada. Muruväetise valikul tasub jälle hoolikalt pakendeid lugeda. Kui tavalist mineraalväetist soovitakse külvata vähemalt 3x suve jooksul korraga 40 grammi m2, siis näiteks Substrali peenegaraanulist Osmocote väetist pannakse vaid 1x hooaja jooksul. Graanulid on nii targad, et nad lasvad toitaineid mulda järk-järgult. Peenike graanul on lihtsam külvata ja ühtlaselt jaotada. Kulu on vaid 30 grammi m2 kogu hooaja jooksul. Lisaks ei jää need pisikesed graanulid silma lastele ja koduloomadele.
  7. Niitmine – muru niitmisel iluaias tuleks kindlasti kasutada kogujaga niidukit. Eriti veel, kui tegemist ei ole puhta kõrreliste muruga ja vahepeal viskab hulka ka põnevaid lisakultuure nagu  teelehte, võilille või mõnda muud huvitavat. Kui jätta muruniide maha, siis jätame sinnasamasse ka kõik umbrohuseemned. Lisaks kasutab see roheline mass lagunemisel väärtuslike toitained, mida võiks muidu murutaim kasvamiseks kasutada. Vaata üle ka murundiiki tera. See peab olema sama terav, kui habenuga.
  8. Kastmine – kasta tasub vaid äärmisel vajadusel ja sedagi siis juba harvem aga korralikult. Vaid pinna niisutamisest ei ole kasu. Vesi peab imbuma kuni 20 cm sügavusele. Kui niisutada mullapinda vaid mõne cm sügavuselt, siis muutuvad taimede juured laisaks ja taimed on palju tundlikumad nii kuivale, kuumale, kui külmale.

 

Substral muru Osmacote väetise imepeenike graanul, mida kulub vaid 30 g/m2 ja sellest piisab kogu hooajaks.

Selles artiklis mainitud tooted leiad siit