Lobauba (lablab)

Lablab purpureus

Kogus pakendis: 7 tk

Tootekood: 4742360006976

2+ meetrit

0,5m

Päike

€1,12

Ühikuhind: 0,16 €/tk

Saadavus: Laos

Lisa võrdlusesse

Vaata võrdlust

Tooteinfo

Lobauba on söödav võrsetipust mugulateni (Toivo Niiberg). Kaunad on väga kaunid, violetsed, u 6 cm pikkused ning sisaldavad 2-4 seemet. Seeme on olenevalt sordist kas valge, pruun, punane või must ja ühe sentimeetri pikkune.

Vajab toestamist. Kasvukõrgus kuni 3 meetrit

Toivo Niiberg kirjutab:

Lobauba on väga soojalembene taim. Seega avamaale tuleb katmikalal ettekasvatatud taimed istutada alles pärast öökülmaohu täielikku kadumist. Seega võib jaheda suve korral kasvuaeg jääda üsna lühikeseks ja taimed kiduraks. Meie tingimustes sobib hästi ronitaimeks päikesepaistelisele rõdule ja lõunapoolsete tuulte eest varjatud seinte katteks. Eelistab viljakat lubjarikast parasniisket ja vett läbilaskvat pinnast, ei talu seisvat vett. Kasta mõõdukalt. Meie tingimustes tuleb taimed ette kasvatada. Seemned idanevad hästi temperatuuril 18–20 kraadi katmikalal 1–2 ja avamaal 3–4 nädalaga. Seemned idanevad kiiremini, kui neid enne külvi soojas vees leotada. Ühes grammis on 5–10 seemet. Seemnete idanevus säilib 3–4 aastat. Seemned soovitatakse külvata 8 cm läbimõõduga külvipottidesse 2–3 kaupa 4–6 nädalat enne püsivale kasvukohale istutamist, soovitatavalt aprilli keskel või mai algul.

Kasvukohale istutada mitmest taimest koosnevad juurepallikesed 50–60 cm vahedega. Kui külvata seeme otse kasvukohale, siis teha seda mai lõpus ja öökülmade ajal katta taimi kattelooriga. Hargnemise soodustamiseks soovitatakse taimi veidi kärpida neljanda lehe pealt. Nagu kõik liblikõielised, parandavad ka lobaoad kasvukoha pinnast, rikastades seda lämmastikuga. Mingeid kahjustajaid lobaoal meie tingimustes ei esine.

Lobauba toidutaimena

Lehti võib lisada lõigutult toorsalatitesse. Võrseid kasutada suppides ja hautistes nagu spinatit. Hautatud lobaoa võrsed on eriti hinnatud toit Malaisia köögis. Lehed ja noored võrsed sisaldavad küllaldaselt valku (kuivkaalus isegi kuni 28%). Noored kaunad on söödavad ja maitsvad nagu aedoakaunad, aga vajavad kupatamist, mille tulemusena kaotavad oma lilla värvuse, vahetades selle rohelise vastu. Noored küpsemata kaunad sisaldavad 3,2% valkaineid, 5,4% süsivesikuid, 1,2–1,4 % toorkiudu, 0,8% rasva ja 0,81% mineraalaineid. Mineraalainetest enim on esindatud fosfor, kaltsium ja magneesium, mikroelementidest väävel, raud (100 g lehtedes 155 mg), vask, tsink, mangaan ja seleen. Maitselt on need paremad kui aedoad, neil on pähkline kõrvalmaik.