Keerispea 20 g

Phacelia tanacetifolia Benth

Kogus pakendis: 20 g

Tootekood: 4744360019741

1.39

Ühikuhind: 69,50 €/kg

Tooteinfo

Suurepärane vahekultuur, ilu- ja meetaim. Keerispeal ei ole ühiseid haigusi enamlevinud saagikultuuridega ja seetõttu sobitub hästi külvikordadesse. Vahekultuurina kasvatatakse teda mullaviljakuse parandamise eesmärgil, lisaks pakub ta suurt konkurentsi umbrohtudele. Taim omab võimet muuta teistele taimedele mitteomastatav fosfor kättesaadavaks. Kui seeme külvata pärast varajaste põhikultuuride valmimist, siis jõuab ta veel ka õitseda. Meetaimena kasvatamise eesmärgil tuleb seeme külvata siiski juba kevadel. Meeproduktiivsus 150-300kg/ha. Keerispea mett hinnatakse võrdseks pärnameega. Keerispead kasvatatakse ka dekoratiivtaimena.

Kasutusjuhend

Külvinorm 100–120 g/100 m2, haljasmassi eesmärgil kasvatades 150 g/100 m2. Külvatakse alates aprillist. Külvisügavus 1–2 cm. Üheaastane. Kasvab umbes 60 cm kõrguseks.

Mis on vahekultuur?

Vahekultuure kasvatatakse  põhikultuuride vahel eesmärgiga parandada mullaviljakust, vähendada toitainete leostumist ning suruda alla umbrohtumust. Nende kasvatamine aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri ning -viljakust, parandada mulla niiskusrežiimi ning samuti soodustavad vahekultuurid mullaorganismide elutegevust. Taimkatteta mullal suureneb pinnase erosioon tuule ja vee mõjul, mistõttu on oluline hoida muld talvel taimkatte all.

Vahekultuurid seovad toitaineid ning need on järgnevatele kultuuridele mullast kergemini omastatavad. Erineva juurekavaga vahekultuurid aitavad tuua ka mulla alumistest kihtidest toitaineid pindmistesse kihtidesse.

Oluline on siinkohal, et vahekultuuride kasvatamine pärsib umbrohtumust, pakkudes umbrohtudele vee, toitainete ja valguse pärast konkurentsi. Mõned kultuurid (näiteks rukis, ristõielised) eritavad mulda ka mitmeid aineid (näiteks ristõielised eritavad glükosinolaate), mis pärsivad umbrohuseemnete idanemist ning tärkamist. Paljud suure lehemassiga ja kiire algarenguga kultuurid vähendavad päikesevalguse jõudmist mullale ning takistavad tänu sellele umbrohuseemnete idanemist.

Vahekultuuride puhul ongi oluline silmas pidada, et kasvatada võiks kiire algarenguga ning varajase tärkamisega kultuure, mis suudaksid kasvatada suure biomassi ka vähemsoodsa sügise puhul. Talviste vahekultuuride puhul on sobiv külviaeg kohe peale põhikultuuri koristamist, kuid mitte hiljem kui augusti keskpaigas.

Toote omadused

Jaan.

Veebr.

Märts

Aprill

Mai

Juuni

Juuli

Aug.

Sept.

Okt.

Nov.

Dets.

Sobivad kaaslased

Survivalguide

Suurepärane vahekultuur, ilu- ja meetaim. Keerispeal ei ole ühiseid haigusi enamlevinud saagikultuuridega ja seetõttu sobitub hästi külvikordadesse. Vahekultuurina kasvatatakse teda mullaviljakuse parandamise eesmärgil, lisaks pakub ta suurt konkurentsi umbrohtudele. Taim omab võimet muuta teistele taimedele mitteomastatav fosfor kättesaadavaks. Kui seeme külvata pärast varajaste põhikultuuride valmimist, siis jõuab ta veel ka õitseda. Meetaimena kasvatamise eesmärgil tuleb seeme külvata siiski juba kevadel. Meeproduktiivsus 150-300kg/ha. Keerispea mett hinnatakse võrdseks pärnameega. Keerispead kasvatatakse ka dekoratiivtaimena.

Kasutusjuhend

Külvinorm 100–120 g/100 m2, haljasmassi eesmärgil kasvatades 150 g/100 m2. Külvatakse alates aprillist. Külvisügavus 1–2 cm. Üheaastane. Kasvab umbes 60 cm kõrguseks.

Mis on vahekultuur?

Vahekultuure kasvatatakse  põhikultuuride vahel eesmärgiga parandada mullaviljakust, vähendada toitainete leostumist ning suruda alla umbrohtumust. Nende kasvatamine aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri ning -viljakust, parandada mulla niiskusrežiimi ning samuti soodustavad vahekultuurid mullaorganismide elutegevust. Taimkatteta mullal suureneb pinnase erosioon tuule ja vee mõjul, mistõttu on oluline hoida muld talvel taimkatte all. Vahekultuurid seovad toitaineid ning need on järgnevatele kultuuridele mullast kergemini omastatavad. Erineva juurekavaga vahekultuurid aitavad tuua ka mulla alumistest kihtidest toitaineid pindmistesse kihtidesse.
Oluline on siinkohal, et vahekultuuride kasvatamine pärsib umbrohtumust, pakkudes umbrohtudele vee, toitainete ja valguse pärast konkurentsi. Mõned kultuurid (näiteks rukis, ristõielised) eritavad mulda ka mitmeid aineid (näiteks ristõielised eritavad glükosinolaate), mis pärsivad umbrohuseemnete idanemist ning tärkamist. Paljud suure lehemassiga ja kiire algarenguga kultuurid vähendavad päikesevalguse jõudmist mullale ning takistavad tänu sellele umbrohuseemnete idanemist. Vahekultuuride puhul ongi oluline silmas pidada, et kasvatada võiks kiire algarenguga ning varajase tärkamisega kultuure, mis suudaksid kasvatada suure biomassi ka vähemsoodsa sügise puhul. Talviste vahekultuuride puhul on sobiv külviaeg kohe peale põhikultuuri koristamist, kuid mitte hiljem kui augusti keskpaigas.