Kui taimed hästi ei kasva, lehed kolletuvad või saak jääb kesiseks, arvatakse sageli, et probleem on väetises või kastmises. Tegelikult võib põhjus peituda hoopis mulla pH-s – ehk selles, kui happeline või aluseline muld on. Mõned taimed aga vajavad juba loomuliku keskkonnana happelisemat pinnast.
Mulla pH mõjutab otseselt seda, kuidas taimed toitaineid omastavad ning kui hästi nende juured toimivad. Seetõttu on õige pH üks tähtsamaid taimekasvatuse alustalasid.
pH näitab mulla happelisust või aluselisust skaalal 0–14:
pH 7 = neutraalne
alla 7 = happeline muld
üle 7 = aluseline muld
Enamik köögivilju, lilli ja maitsetaimi eelistab kergelt happelist kuni neutraalset mulda ehk pH vahemikus umbes 6,0–7,0. Mõned taimed, näiteks mustikad ja rododendronid, armastavad aga palju happelisemat keskkonda.
pH mõjutab otseselt taimede kasvu
Isegi kui mullas on piisavalt toitaineid, ei pruugi taim neid kätte saada, kui pH on vale. Näiteks liiga happelises või liiga aluselises mullas võivad fosfor, raud või magneesium muutuda taimede jaoks kättesaamatuks. Raud (Fe) on taimedele vajalik klorofülli tootmiseks ja fotosünteesiks, aidates hoida lehed rohelised ja taime kasvujõulisena. Magneesium (Mg) on klorofülli keskne koostisosa ning oluline energia tootmisel ja toitainete liikumisel taimes. Fosfor (P) toetab juurte arengut, õitsemist ja viljade moodustumist ning aitab taimel energiat salvestada ja kasutada.
Ebaobiva pH tulemusel võivad taimel olla lehed kollased, kasv ebaloomulikult aegalane ja kidur taim, kehv õitsemine ja väike
väike saak.
pH kõikumine omab otsest mõju ka mullaelustikule ja mikroorganismidele. Kasulikud mikroobid aitavad orgaanilist ainet lagundada ja toitaineid vabastada. Vale pH häirib nende tööd ning muld muutub vähem elujõuliseks.
Sobiv pH aitab juurtel areneda ja vett omastada. Kui muld on liiga happeline või liiga aluseline, võivad juured stressi sattuda ning taim muutub haigustele vastuvõtlikumaks.
Milline pH sobib erinevatele taimedele?
Enamik köögivilju 6,0–7,0
Muru 6,0–7,0
Tomat 6,0–6,8
Mustikas 4,5–5,5
Rododendron 4,5–6,0
Lavendel 6,5–7,5
Kuidas teada saada oma mulla pH?
Kõige kindlam viis on teha mullatest.
Selleks saab kasutada nii koduseid pH-teste, aianduspoodides müüdavaid mõõtureid kui ka laboratoorset mullaanalüüsi. Lakmuspaberiga testi puhul segatakse mullaproov destilleeritud veega kasutatakse testriba, mis muudab värvi vastavalt mulla happelisusele. Kontrollskaalalt näeb ära indikatiivse tulemuse.
Lihtsa esmase hinnangu saab teha ka äädika ja söögisooda abil. Kui mullale lisatud äädikas hakkab kihisema, võib muld olla aluseline, ning kui niisutatud mullale lisatud söögisooda reageerib mullitamisega, viitab see happelisele mullale.
Eksperdid soovitavad mulda testida vähemalt iga paari aasta tagant või enne uue peenra rajamist.
Kuidas mulla pH-d muuta?
Kui muld on liiga happeline, siis pH tõstmiseks kasutatakse tavaliselt aianduslupja, dolokivi või lehtpuutuhka puutuhka.
Lubi aitab muuta mulla vähem happeliseks ning parandab paljude köögiviljade kasvutingimusi.
Kui muld on liiga aluseline, pH alandamiseks kasutatakse väävlipulbrit (saadaval aiapoodides), happelist komposti või spetsiaalseid väetisi happelist mulda armastavatele taimedele.
Väävel on üks tõhusamaid ja pikaajalisema mõjuga viise mulla happelisemaks muutmiseks. Aianduses kasutatakse selleks enamasti elementaarset väävlit, mida müüakse pulbri või graanulitena. Väävel ei muuda mulla pH-d kohe, vaid toimib aeglaselt ja loomuliku protsessi kaudu.
Kui väävel mulda segada, hakkavad mullas elavad bakterid seda järk-järgult lagundama. Selle käigus tekib väävelhape, mis langetab mulla pH-d. Protsess sõltub temperatuurist, niiskusest ja mulla elustikust ning võib võtta mitu nädalat kuni mitu kuud. Soojas ja niiskes mullas toimub muutus kiiremini kui külmas kevadmullas.
Oluline on muudatusi teha järk-järgult, sest liiga kiire pH muutmine võib taimi kahjustada.
Kui ei kasva eelduste kohaselt, tasub esimese asjana kontrollida just mulla pH-d. Sageli peitub lahendus seal.
