Jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima) – on tänapäeval moodne jõulude sümbol. Novembri keskpaigas ilmuvad poelettidele värvunud kõrglehtedega jõulutähed. Olgu need siis punased, roosad või valged. Päris õied on tegelikult need pisikesed kollased nupukesed seal värviliste lehtede vahel. Kuigi nad tunduvad igal aastal sarnased, siis räägitakse ka siin maailmas omadest sortidest. Looduslikult Mehhikos kasvavad kuni 4 meetrised põõsad on siiski punast tooni. See, et kaunist piimalillest sai jõulutäht on osava Kalifornia (USA) aedniku ja ärimehe Paul Ecke Jr elutöö, kes tõi selle taime jõulude sümbolina massidesse eelmise sajandi kuukümnendatel. Tänaseks on kasvatuspiirkondi palju rohkem. Jõulutähest on saanud lühiajaline hooajataim, kuigi teda võib edukalt aastaid toataimena kasvatada. Lehtede värvumiseks on oluline jälgida taimele loodusest tuttavat signaali, kus päevapikkus oluliselt ja järsult lüheneb. Selleks, et detsembri alguseks oleks taim värvunud vajab ta vähemalt 16h ööpäevas täielikku pimedust. Ei mingid valguskuma! Siin kasutatakse erinevaid nippe. Kes tõstab taime kappi, kes on meisterdanud spetsiaalse kardina. Aianditeks kasvuhooned pimendatakse spetsiaalsete kangaste abil. Pimendamist alustatakse augusti lõpus.
Üldiselt on jõulutähed üsna pirtsakad kaunitarid. Ei talu nad tuuleiili ega liigset päikest. Mõni kraad tavapärasest jahedamast temperatuurist rääkimata. Juurepalli läbikuivamine viib taime närtsimiseni. Kui leheservad on juba närtsinud, siis need enam ei taastu. Lehed kas langevad maha või lähevad servast pruuniks. Lehtede mahalaskmine on üldse üks jõulutähe kaitsereflekse. Nii, kui keskkonnas on midagi valesti loobub ta lehtedest ja jääb uut kasvuperioodi ootama, et uinuvatest pungadest uued lehed kasvatada.
Poest jõulutähte valides ole hästi kriitiline. Kui väljapanek on välisukse läheduses, kus pidevalt külm õhk liigub, siis need taimed ei kesta. Samamoodi ei tasu osta taime, mille leheservad on närtsinud – need on kas liiga kuivad või saanud transpordil külma. Alati paki oma taim hoolikalt! Isegi, kui auto „kohe ukse juures“. Koju jõudes lase tal vähemalt tunnikese paberis olles aklimatiseeruda, et keskkonnavahetus ei oleks liiga järsk. Parim koht jõulutähele on valgusrikas, ühtlase 15-18*c temperatuuriga ja tuulte (tuuleiilide) eest kaitstud. Ka ahjude ning radiaatorite lähedus tegelikult ei sobi. Kasta tuleb mõõdukalt, aga regulaarselt. Kui mullapind on kuivemapoolne, siis kasta korralikult. Aga alustaldrikule või poti põhja ei tohi jääda seisvat vett. Kui oled otsustanud kasvatada vaid hooajataime paariks nädalaks, siis nii kriitiline ei maksa olla.
Kui siiski soovid proovida taime pikemalt kasvatada, siis peale pühi alusta väetamist fosforirikka väetisega. Kõige sobivam on tomativäetis. Umbes aprillis, tee korralik tagasilõikus. Taimes selle aasta kasvudest jääb alles 10-15 cm. Parem, kui temperatuur on 13-15’C. Vajadusel võid siis taime ka ümber istutada. On olnud päris palju edukaid näiteid, kus suveperioodil saab jõulutäht ilusasti ka õues hakkama. Sobib poolvari. Peaasi, et taim saab kaitstud enne, kui temperatuur langeb alla 13*C.
Liiguvad legendid, et jõulutäht on mürgine. Tegelikult jõulutäht mürgine ei ole ja kedagi ei tapa. Tundlikematel inimestel võib nahaärritust põhjustada tema piimmahlaga kokkupuutumine. See on omane enamikele piimalilledele.
Teksti autor Aediku Aednik
