Taimekasvatuseks ainult seemnetest ei piisa. Nii nagu inimesegi elus mängib ka taimedel väga olulist rolli esmane kasvukeskkond. Külvimulla nime all leiab kaubandusest väga erinevaid tooteid.
Päris nii ei ole, et on olemas vaid üks ja universaalne külvimuld. Soodsamate puhul on enamasti tegemist turbapõhiste toodetega. Need on kerged, õhulised ja enamasti kodumaisest toorainest.
Turvas on oma loomult happeline. Selleks, et see enamusele taimedele sobiv oleks, seda neutraliseeritakse lisades lubiainet ja väikeses koguses väetiseid, sest puhtas turbas puuduvad taimede kasvuks vajalikud toitained. Taimedele sobivaks peetakse pHd 5,6-6,2. Kui valmis turbasegu liiga pikalt seisab, siis keskkonnamõjude tulemusel (eriti niiskes keskkonnas) happesus suureneb ja tekivad tagasilöögid külvil. Niiskes turbas on kõik elemendid tegelikult kergelt muutuvas olekus. Enamasti on turbasegudes ka liiga madal magneesiumi ja rauasisaldus. Need on taimedele elutähtsad elemendid ja paari nädala möödudes külvist tuleks alustada väetise lisamist kastmisvette, et istikud ei jääks nälga. Alustuseks sobivad hästi näiteks merevetika ekstrakt, biohuumus ning vermikompostist koosnev “Taimeramm”, mis on ka mahekasvatajate seas populaarne. Taimedel on vaja teatud elemente, tegelikult on neil üsna ükskõik mis päritolu need toitained on – peaasi, et oleks sobivalt vees lahustunud ja hästi omastatavad.
Tihti soovitatakse välismaises kirjanduses kasutada külviks turbavaba komposti. Turvas on väga aeglaselt taastuv maavara, kompost aga tekib üsna kiiresti kasvõi oma aia taimsetest jäänustest. Komposti puhul on oluline, et enne külvidega alustamist kontrollitakse üle selle happesus. Vastavad mõõduriistad on aiapoodides müügil ja sobivad ka koduseks kasutamiseks. Ei ole vaja tervet laborit soetada. Vajadusel neutraliseeritakse seda dolomiidijahu või muu lubiainega (umbes 30-50 g/10liitri kohta).
Kodune kompost võib vajada ka kerget kuumutamist, et hävitada mitmesugused seente alged ja muud kahjurid, mis muidu mullas tegutsevad. Selline puhtus on oluline vaid külvimulla puhul, et kaitsta tõusmeid. Edaspidi on elu mullas väga oluline.
Pildil on paremal turbapõhine ja vasakul mineraalne külvimuld
Mida valida?
Pikalt mullariiulilt soovitame kindlasti vaadata Matogardi külvimulda, mille koostises on nii turvas, hobusesõnniku kompost, liiv, vermikompost, perliit ja kasulik seen Trichoderma spp , mis moodustades seeneniidistiku taime juurte ümber, pärsib haiguste teket ja levikut, soodustab seemnete idanevust ja juurte arengut, kiirendab kasvu.
Hea peene struktuuriga toode on ka Substrali looduslik istutus- ja külvimuld kompostiga.
Üldiselt on nii, et mida väiksemad on seemned, seda peenema struktuuriga külvimulla peaks valima. Kujutate ette, kui näiteks imepeenike lobeeliaseeme läheb suurtest turbatükkidest koosneva mulla sisse uitama ja kui kaua tal võtab ega, et sealt väljapääs leida. Suuremad seemned nagu tomat, kurk, kõrvits vajavad juba suurema fraktsiooniga mulda.
Seemnel peab olema kogu aeg kokkupuude mulla osakestega, sest sealtkaudu saavad nad elutegevuse alguseks vajalikku niiskust. Puhas turbamuld kuivab väga kiiresti läbi. Just seetõttu lisatakse muldadele niiskust hoidvaid ühendeid nagu perliit, liiv või saviosakesed.
Teksti autor Aediku Aednik
